Želatiinkapslid või taimekapslid?
Jäta sõnum
Õõneskapsleid ostes on paljudel raske valida „želatiini” ja „taimse{0}}põhiste” vahel. Kui suur on hinnavahe? Kumb on turvalisem? Kas niiskust imavat pulbrit saab kasutada? Kui nendes küsimustes selgust ei saada, läheb nende ostmine kas raha raiskama või on täiesti kasutu. Allpool selgitame kahte tüüpi kapslite põhilisi erinevusi.
Mis vahe on želatiinil ja taimekapslitel?
Želatiinkapslid on madala hinnaga ja küpse tehnoloogiaga loomse päritoluga materjalid, mis on saadud lehmakontidest või sea nahkadest. Praegu moodustavad nad üle 95% turuosast. Kuid selle saatuslik nõrkus on tundlikkus niiskuse suhtes - liiga niiske keskkond võib adhesioone pehmendada ja liiga kuiv võib kergesti põhjustada rabedust.
Taimsete kapslite põhitooraine on hüdroksüpropüülmetüültselluloos (HPMC), mis pärineb taimsetest kiududest ega sisalda loomseid komponente. Sellel on laiem kohanemisvõime niiskuse muutustega.
Ohutuse seisukohalt väldivad taimekapslid loomade kaudu levivate nakkushaiguste riski ning sobivad paremini taimetoitlastele ja usuliste veendumustega inimestele. Mõlemad võivad tavaliselt maohappes laguneda ja vabastada ravimid, kusjuures biosaadavus on väike.
Kui see sisaldab vedelaid või vesiseid komponente, on taimekapslite eelised ilmsemad. Želatiinkapslitel on kõrge veesisaldus (tavaliselt 14% -16%) ning otsene kokkupuude vedelikega võib põhjustada kapslite hapraks muutumist ja purunemist; HPMC kapslite veesisaldus on vaid 4–7%, tihedama molekulaarstruktuuriga, mis võib tõhusalt ära hoida vee migratsiooni. Eksperimentaalsed andmed näitavad, et NSF600 vedeliku täitmismasina lekkekiiruse standardnõue on alla 0,1% ja taimekapslid vastavad sellele nõudele tõenäolisemalt.
